Helsingi börs: Kelle kasuminumbrid on petlikud?
Investeerimismaailmas ei ole kõik kuld, mis hiilgab – ja vastupidi. Mõnikord peidab suur kasumikasv endas vaid ühekordset tehingut, samas kui järsk langus võib olla tingitud vaid tehnilisest võrdlusbaasist, mitte äri tegelikust halvenemisest. Selles analüüsis vaatame 2025. aasta kolmanda kvartali tulemuste taha, et mõista, mis toimub Helsingi börsi suurfirmadega tegelikult. Kuna uued aruanded saabuvad juba veebruaris, on praegu kriitiline aeg teha vahet püsival trendil ja ühekordsel müral.
Sampo teatas kolmandas kvartalis muljetavaldavast 100,5% ärikasumi kasvust, mis pani paljude investorite silmad särama. Puhaskasum enam kui kahekordistus, jättes mulje plahvatuslikust arengust kindlustusturul ja viies aktsia hinna uutesse kõrgustesse.
Tegelikkus on aga proosalisem: kasvu taga oli suures osas ühekordne 355 miljoni euro suurune tulu NOBA panga börsile viimisest. Kuigi Sampo põhiäri on tugev ja stabiilne, ei tasu investoritel sellist kasvuhoogu järgmistest kvartalitest oodata – tegemist oli erakorralise sündmusega, mitte uue normaalsusega.
Metsatööstuskontsern Stora Enso suutis näidata 66,2% ärikasumi kasvu, mis eristus selgelt konkurentide (nagu UPM) nõrgematest tulemustest. Esmapilgul tundub, et ettevõte on suutnud keerulises turuolukorras leida imerohu kasumlikkuse taastamiseks.
Lähemalt vaadates selgub, et kasvu peamine mootor oli Rootsi metsavarade müügist saadud ühekordne 140 miljoni euro suurune tulu. Ilma selle tehinguta oleks pilt oluliselt tagasihoidlikum. Investorile on see signaaliks, et kuigi kulude juhtimine paraneb, on puiduturu üldine seis endiselt habras ja kasumit toetavad varade müügid.
Ravimitootja Orioni numbrid ehmatasid esmapilgul paljusid: ärikasum kukkus aastaga 40,1%. Selline järsk langus võib tekitada hirmu, et ettevõtte tooteportfell on kaotamas oma konkurentsivõimet või müük on seiskunud.
Siin on aga tegemist klassikalise "baasefekti" lõksuga. Eelmise aasta võrdlusperiood oli kunstlikult kõrge tänu suurtele ühekordsetele maksetele koostööpartneritelt. Tegelikult on Orioni põhiäri heas hoos ja vähiravimi Nubeqa müük kasvab jõudsalt, mistõttu on pealkirjades nähtav langus eksitav ja ei peegelda ettevõtte tegelikku tervist.
Wärtsilä raporteeris 19,8% ärikasumi kasvust, mis koos aktsia hiljutise rekordhinnaga maalib pildi tugevast kasvufirmast. Investorid on tulemuste valguses olnud optimistlikud, lükates aktsia hinda üha kõrgemale.
See optimism võib olla ennatlik. Kasumikasvu taga oli 34 miljoni euro suurune ühekordne tulu äriüksuse müügist, samal ajal kui ettevõtte müügitulu tegelikult langes 5,0%. See lahknevus kasumi ja käibe vahel on ohumärk – põhiäri jahtumine on peidetud ühekordse tehingu varju.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes näitab see kvartal ilmekalt, miks investor ei tohi piirduda vaid pealkirjade lugemisega. Nii Sampo, Stora Enso kui ka Wärtsilä puhul olid ilusad kasuminumbrid "ostetud" varade müügi või ühekordsete tehingutega, samas kui Orioni hirmutav langus oli vaid statistiline anomaalia. Veebruaris saabuvad uued tulemused annavad selgema pildi, milline on nende ettevõtete tegelik tervis ilma ühekordsete moonutusteta.
RYTM-i sisu on vaid informatiivne ning ei ole finants- ega investeerimisnõuanne. Vastutate oma investeerimisotsuste eest täielikult ise. Konsulteerige alati spetsialistiga.